Ametnikud tutvustasid kogumispensioni töörühmale valdkonna tegevusplaane

24. mail toimus FinanceEstonia kogumispensioni töörühma koosolek, kus Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumi ametnikud tutvustasid töörühma liikmetele uue ametisse astunud valitsuse koalitsioonileppest tulenevaid kogumispensioni temaatikaga seotud tegevusplaane. 

Koalitsioonileppe üks punktidest ütleb: “Soodustame inimeste pensioniks kogumist /-/ ning anname võimaluse tööandjapensioni loomiseks. Kasvatame inimeste teadlikkust võimalustest ja arendame finantsoskusi vanaduspõlveks valmistumisel /-/.

FinanceEstonia kogumispensioni töörühma juhi Joel Kukemelki sõnul on eesmärk tervitatav, sest täisväärtuslik vanaduspõlv algab finantsilisest turvatundest ning lääneriikidele sarnast elustandardit on meil vanaduspensionäridele võimalik tagada vaid läbi pikaajalise kogumispensioni maksemäärade suurendamise, pensionisüsteemi rohkema eraraha kaasamise ning tööandjapensioni jõustamise.

“Need on sammud, mis aitavad meil aja jooksul tõsta pensionäri sissetulek 40 protsendi pealt keskmisest palgast 50 kuni 70 protsendi peale. Koosolekul osalenud olid ühel meelel, et aastakümnete pikkuse kogumisperioodi järel raha ka päriselt regulaarseteks pensionimakseteks minemiseks on vaja turu-üleselt tõsta teadlikkust oodatava eluea pikkusest 0-protsendilise tulumaksumääraga fondipensioni väljamakselahendusest,” tõdes Kukemelk.

Selleks, et pensionisüsteemi rohkem eraraha kaasata ja tööandjapension ei jääks vaid sõnadeks paberil, on Kukemelki hinnangul vaja tööandjad panna oma töötajate eest pensionikonto sissemakseid ka päriselt tegema. “Efektiivseim lahendus selleks oleks see, kui tööandja sissemaksed II sambasse ära siduda inimese enda II samba sissemaksetega. See motiveeriks inimest panustama oma pensionikogumisse võimalikult palju ning sama palju tuleks ka tööandjalt täiendavalt juurde. Suurem eraraha kaasamine pensionisüsteemi tooks aja jooksul kaasa suuremad pensionid ja väiksema koormuse riigi enda rahakotile,” lisas ta.

Kohtumisel selgus ka, et esmased analüüsid pannakse kokku ja sisendmaterjalidest tulenevad ettepanekud tööandjapensioni osas tehakse 2024. aasta kevadel. Lisaks on riigil töös pensionitarkuse strateegia ja tegevuskava väljatöötamine 2023. aasta juuniks, pensionifondide investeeringute ja tasude analüüs sügiseks 2024 ning pensioni sündmusteenuse väljatöötamine eesti.ee keskkonnas 2025. aasta lõpuks. 

Samuti on riigil plaanis analüüsida, kuidas suurendada ettevõtete kapitali kättesaadavust, sest koalitsioonilepingus on sees ka punkt, mis ütleb: “Tegeleme süsteemselt Eesti ettevõtetele kapitali kättesaadavusega, sealhulgas soodustame pensionifondide raha investeerimist Eesti majandusse, et soodustada rahvusliku kapitali akumulatsiooni ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.” FinanceEstonia on seisukohal, et mida rohkem on Eestis kapitali, nii panganduses kui ka panganduse väliselt, seda parem on riigis ka kapitali kättesaadavus. Seega muudatused, mis soodustavad kapitali kasvu Eestis, on igati oodatud.